Sügisel märkavad paljud, et välisuks hakkab käituma teisiti: see paugub kõvasti kinni, liigub aeglaselt ega sulgu lõpuni või hoopis lööb nii järsult kinni, et sõrmede pärast hakkab hirm. Enamasti ei ole probleem uksel endal, vaid uksesulguris — ja selles, et seda pole ammu reguleeritud.

Tallinnas on see eriti aktuaalne. Sügisel ja talvel kõigub temperatuur pidevalt nulli ümber, merelt puhub tugev tuul ja õhuniiskus on peaaegu alati kõrge. Hüdrauliline uksesulgur reageerib sellistele tingimustele: külmaga muutub õli selle sees paksemaks ning uks, mis suvel sulgus ideaalselt, ei pruugi novembris enam lukku kinni minna.

Hea uudis on see, et enamasti ei ole vaja sulgurit vahetada. Piisab selle õigest reguleerimisest — ja seda on mõistlik teha enne esimesi külmasid. Vaatame, kuidas aru saada, et sulgur vajab tähelepanu, mida saab ise seadistada ja millal on vaja meistrit.

Miks käitub uksesulgur suvel ja talvel erinevalt

Enamik uksesulgureid on hüdraulilised. Korpuse sees on vedru ja õli. Vedru sulgeb ukse, õli aga voolab läbi kitsaste kanalite, pidurdab liikumist ja muudab sulgemise sujuvaks. Õli voolamise kiirust määravad reguleerimisventiilid.

Õli omadused sõltuvad temperatuurist:

  • külmaga muutub õli paksemaks ja liigub läbi ventiilide aeglasemalt — uks sulgub kauem ega pruugi lukukeelt lõpuni lukustada;
  • soojaga muutub õli vedelamaks — uks sulgub kiiremini ja võib hakata paukuma.

Seetõttu töötab juulis seadistatud sulgur talveks peaaegu alati aeglasemalt ja jaanuaris seadistatud sulgur paugub suvel. Väike hooajaline korrigeerimine on tavaline hoolduse osa, mitte rikke tunnus.

Lisaks mõjutavad ukse tööd tõmbetuul ja rõhuerinevus. Ventilatsiooniga kortermajades ja tuulepoolsel küljel asuvates eramajades võib uks jääda lahti ainult seetõttu, et teiselt poolt hoiab seda õhuvool.

Märgid, et uksesulgur vajab reguleerimist

Kontrollige ust, kui märkate vähemalt üht järgmistest sümptomitest:

  • uks sulgub märgatavalt aeglasemalt kui varem;
  • uks peatub mõne sentimeetri kaugusel lengist ega lukustu;
  • liikumise lõpus lööb uks tugevalt vastu lengi;
  • uks sulgub kogu teekonna vältel liiga kiiresti;
  • ust on raske avada — selleks on vaja märgatavat jõudu;
  • suure nurga alla avades „lendab” uks eest ja lööb vastu seina;
  • sulgur kriuksub, klõpsub või liigub tõmblevalt;
  • korpusel või ukse all on õliplekid.

Esimesed kuus probleemi lahenevad tavaliselt reguleerimisega. Viimased kaks viitavad pigem kulumisele või rikkele.

Õli sulguri korpusel tähendab, et sulgur ei ole enam hermeetiline. Sellist sulgurit reguleerimisega ei taasta: aja jooksul lakkab see lööki pehmendamast ja uks hakkab täie jõuga paukuma. See tuleb välja vahetada.

Mida saab uksesulguris reguleerida

Enamikul levinud mudelitel asuvad reguleerimiskruvid korpuse otsas või küljel. Mõnikord on need kaetud dekoratiivse kattega. Tavaliselt on need korpusel või juhendis tähistatud numbrite või tähtedega.

Sulgemiskiirus

Vastutab liikumise põhiosa eest — ligikaudu täielikult avatud asendist kuni 10–15° nurgani. Kui uks liigub liiga kaua või, vastupidi, sulgub liiga kiiresti, tuleb alustada sellest ventiilist.

Lõpplöögi kiirus

Vastutab viimase 10–15° eest enne sulgumist. Just see tsoon määrab, kas uks läheb lukku. Kui uks ei sulgu lõpuni, kiirendage lõpplööki veidi. Kui see lööb vastu lengi, aeglustage seda.

Avamispidurdus

Kõigil mudelitel seda ei ole. See funktsioon pidurdab ukse liikumist, kui see järsult lahti tõmmatakse või kui tuul selle kaasa haarab, ning kaitseb hingesid, seina ja sulgurit ennast. Eramajade välisustel ja tuulepoolsetel ustel on see eriti kasulik.

Sulgemise viivitus

Ka seda ei ole igal mudelil. Uks jääb mõneks ajaks avatuks ja hakkab alles seejärel sulguma. Mugav, kui liigute sageli kottide, lapsevankri või lastega.

Vedru jõud

Osadel mudelitel saab muuta vedru jõudu — reguleerimiskruviga või paigaldusviisiga. Seda on vaja, kui sulgur ei tule raske uksega toime või kui ust on raske avada. Vedru jõudu on märksa keerulisem muuta kui kiirust, seega on see seadistus parem jätta meistrile.

Kuidas uksesulgurit ise reguleerida: samm-sammult

Enne alustamist leidke sulguri korpuselt mudeli nimi ja võimalusel tootja juhend: kruvide asukoht ja keeramise suund on eri mudelitel erinevad.

  1. Kontrollige ust ennast. Avage uks ja ühendage sulguri hoob lahti, kui see on lihtne, või jälgige ukse liikumist. Uks peab hingedel vabalt liikuma ega tohi riivata lengi ega lävepakku. Kui uks on vajunud või hõõrdub, ei lahenda sulguri reguleerimine probleemi.
  2. Tehke kindlaks, mis täpselt on valesti: kogu kiirus, ainult lõpplöök või löök avamisel.
  3. Keerake vajalikku kruvi 1/8–1/4 pööret. Reeglina päripäeva — aeglasemaks, vastupäeva — kiiremaks, kuid seda tuleb juhendist üle kontrollida.
  4. Kontrollige tulemust. Avage uks täielikult ja laske lahti. Korrake mitu korda — õli ei reageeri muudatusele kohe.
  5. Jätkake väikeste sammudega, kuni uks sulgub sujuvalt ja läheb kindlalt lukku.

Korteri välisukse puhul on hea orientiir: täielikult avatud asendist sulgumiseni umbes 5–7 sekundit ning lõpus sulgub uks pehmelt, kuid kindlalt lukku.

Ärge kunagi keerake reguleerimiskruvi algasendist rohkem kui 1–2 pööret välja. Kui kruvi täielikult välja keerata, voolab õli välja ja sulgur tuleb vahetada.

Kui uks ikka ei sulgu

Juhtub, et sulgur on õigesti seadistatud, kuid uks ei lähe ikka lukku. Võimalikud põhjused:

  • Tihend. Külmaga muutub kummitihend jäigemaks ja takistab sulgemist rohkem. Mõnikord piisab lõpplöögi kerge kiirendamisest, kuid kui tihend on uus ja liiga paks, sulgub uks igal juhul raskelt.
  • Lukukeel või vastuplaat. Kui lukukeel jääb vastuplaadi taha kinni, peatub uks viimasel hetkel. Probleem on lukus, mitte sulguris.
  • Vajunud uks või logisevad hinged. Uks hõõrdub vastu lengi või lävepakku ning sulguri jõust ei piisa selle lõpuni tõmbamiseks.
  • Liiga nõrk sulgur. Mudel ei ole valitud ukse kaalu ja laiuse järgi. Kõige sagedamini juhtub nii siis, kui vana kerge uks vahetatakse uue raske vastu, aga sulgur jäetakse endine.
  • Tõmbetuul või rõhuerinevus. Siis võib aidata lõpplöögi reguleerimine, kuid mõnikord on vaja suurema jõuga mudelit.

Kui lukukeel hakkab kinni jääma või läheb vastuplaati raskelt, tasub üle vaadata ka lukk ise. Kulumise märkidest lähemalt artiklis miks lukk hakkab takerduma, vajadusel saab tellida ukseluku paranduse.

Kuidas valida uksele sobiv sulgur

Kui sulgur lekib, on katki või on algusest peale valesti valitud, tuleb see välja vahetada. Peamine valikukriteerium on jõuklass Euroopa standardi EN 1154 järgi. See sõltub ukse laiusest ja kaalust:

KlassUkse laius kuniUkse kaal kuni
EN 1750 mm20 kg
EN 2850 mm40 kg
EN 3950 mm60 kg
EN 41100 mm80 kg
EN 51250 mm100 kg
EN 61400 mm120 kg
EN 71600 mm160 kg

Kui uks on raske, asub õues või tuulepoolsel küljel, valitakse tavaliselt arvestuslikust ühe astme võrra kõrgem klass.

Lisaks klassile tasub arvestada:

  • Temperatuurivahemik. Välisuste, väravate ja kütmata tuulekodade jaoks on vaja sulgurit, mis on ette nähtud töötama miinuskraadidel. Tavaline „toasulgur” võib külmaga peaaegu töötamast lakata.
  • Hoova tüüp. Käärhoob on kõige levinum ja töökindlam. Liugsiin näeb välja korrektsem ja ulatub vähem välja, kuid nõuab avamisel tavaliselt rohkem jõudu.
  • Lisafunktsioonid: avamispidurdus, sulgemise viivitus, lahtihoidmine avatud asendis.
  • Tuletõkkeuksed. Nende jaoks on vaja sertifitseeritud sulgurit ilma mehaanilise lahtihoidmiseta: selline uks peab ise sulguma.

Lukuabi juurest saab valida uksesulgurid koos paigaldusega Tallinnas — alates korterite sise- ja välisuste mudelitest kuni raskete kontori- ja välisuste sulguriteni. Meister arvestab ukse kaalu, laiust ja asukohta ning tingimusi, milles uks töötab.

Trepikoja uksesulgur: kelle poole pöörduda

Kui halvasti sulgub trepikoja välisuks või trepikoja vaheuks, on tegemist maja ühisvaraga. Sellist sulgurit ei ole mõistlik ise reguleerida ega vahetada: andke probleemist teada korteriühistu juhatusele või maja haldusfirmale.

Halvasti sulguv trepikoja välisuks ei tähenda ainult külma ja suuremaid küttearveid, vaid ka turvalisuse küsimust: lukustamata trepikotta on kõrvalistel isikutel lihtsam pääseda. Mõned nõuanded korteri kaitsmiseks leiate meie sissemurdmisvastasest meelespeast.

5 viga uksesulguri reguleerimisel

1. Kruvide keeramine terve pöörde või rohkem

Hüdraulika reageerib tugevalt isegi väikesele pöördele. Järsud muudatused on lihtne „üle keerata” ning täielikult välja keeratud kruvi põhjustab õlilekke.

2. Sulguri reguleerimine ust kontrollimata

Kui uks on vajunud või hõõrdub, varjab sulgur probleemi ainult ajutiselt, töötades oma piiril. See kulub kiiremini ja uks sulgub ikkagi halvasti.

3. Ukse käega „aitamine”

Ukse pidev lükkamine või hoidmine sulguri liikumise vastu kahjustab selle mehhanismi ja kinnitusi. Kui ust tuleb lõpuni suruda, tuleb sulgur reguleerida.

4. Sulguriga ukse kiiluga lahti hoidmine

Kiilud ja toed tekitavad korpusele ja hoovale suure koormuse. Kui ust on vaja lahti hoida, on parem valida lahtihoidmisfunktsiooniga sulgur — kuid ainult siis, kui tegemist ei ole tuletõkkeuksega.

5. Välisukse sulguri jätmine enne talve kontrollimata

Suvel võib kõik töötada ideaalselt, kuid esimese külmaga lakkab uks lukku minemast. Lühike kontroll oktoobris–novembris hoiab sellest üllatusest eemale.

Lühike kontrollnimekiri enne talve

  • Uks sulgub täielikult ja läheb lukku igast avamisnurgast.
  • Uks ei pauguta ega löö vastu lengi.
  • Sulgemisaeg on umbes 5–7 sekundit.
  • Sulguri korpusel ei ole õli.
  • Korpuse ja hoova kinnituskruvid ei logise.
  • Uks ei riiva lengi ega lävepakku.
  • Tihend ei takista sulgemist.
  • Välisukse puhul — sulgur on ette nähtud miinuskraadidel töötamiseks.

Kui kontrollite enne külmasid ka lukku, lugege artiklit sellest, mida teha, kui lukk on külmunud.

Korduma kippuvad küsimused uksesulgurite kohta

Kui tihti tuleb uksesulgurit reguleerida?

Tavaliselt piisab kontrollist kaks korda aastas — sügisel enne külmasid ja kevadel. Välisuste ja intensiivselt kasutatavate uste puhul võib kontroll olla vajalik sagedamini.

Miks sulgub sulguriga uks talvel aeglasemalt?

Külmaga muutub hüdraulilise sulguri õli paksemaks ja liigub läbi ventiilide aeglasemalt. Seetõttu sulgub uks kauem ega pruugi lõpuni lukku minna. Lahendus on sulgemis- või lõpplöögi kiiruse väike reguleerimine.

Kas lekkivat uksesulgurit saab parandada?

Reeglina mitte. Tavalised hüdraulilised sulgurid ei ole mõeldud tihendite vahetamiseks ega õli lisamiseks. Kui korpus lekib, vahetatakse sulgur välja.

Milline sulgur sobib korteri välisuksele?

See sõltub ukse kaalust ja laiusest. Tüüpilisele metallist korteri välisuksele sobib tavaliselt klass EN 3–EN 4, kuid täpne valik on parem teha pärast ukse mõõtmist ja trepikoja tõmbetuult arvestades.

Kas sulgurit saab paigaldada eramaja välisuksele või väravale?

Saab, kuid vaja on mudelit, mis on ette nähtud miinuskraadideks ja välistingimusteks. Välisustel on kasulik ka avamispidurduse funktsioon — see kaitseb ust tugeva tuulega.

Kui palju maksab uksesulguri reguleerimine või vahetus Tallinnas?

Uksesulguri parandus ja paigaldus maksab Lukuabis alates 15 EUR, uue sulguri hind lisandub eraldi ja sõltub mudelist. Kehtivad hinnad leiate lehelt teenuste hinnad.

Kokkuvõte

Kui uks hakkab paukuma või ei sulgu enam, piisab enamasti sulguri reguleerimisest, mitte vahetamisest. Parim aeg selleks on sügis enne esimesi külmasid, mil hüdraulika suvise ja talvise töö erinevus muutub märgatavaks.

Väikseid kiiruse korrektuure saab teha ise, keerates kruvisid vähehaaval. Kui aga korpusele on tekkinud õli, uks on raske või vajunud või sulgur on algusest peale valesti valitud, on parem pöörduda spetsialisti poole. Lukuabi meister kontrollib ust, reguleerib või vahetab sulguri ning valib mudeli, mis töötab usaldusväärselt aasta läbi. Helistage: +372 5677 7117.